Sámi mánáidgárddis sáhttet ovddidit máná eallinhálddašeami

Dát artihkal vuođđuduvvá litteratuvrračađaheapmái sámi mánáid ja eallinhálddašeami birra mánáidgárddis, mii čájeha maid berre bargat vai sámi mánát besset vásihit eallinhálddašeami mánáidgárddis. [1]Dás leat guokte suorggi mat bohtet ovdan: Eallinhálddašeami ovddideapmi birrasis ja čanus vásáhus (OAS – opplevelse av sammenheng).

Denne fagartikkelen kan du også lese på sørsamisk her. Du kan lese den på norsk her.

Mii lea eallinhálddašeapmi?

Eallinhálddašeapmi čadnojuvvo rámmaplána árvovuđđui gos vurdojuvvo mánáidgárddiin ahte dat galget bargat “eallinhálddašemiin ja dearvvašvuođain” (Máhttodepartemeanta, 2017). Doabageavaheapmi ii meroštallojuvvo rámmaplánas, muhto rámmaplána ovddida doabageavaheami mat leat guovddážis, nu mo eastadeapmi ja dearvvašvuođaovdáneapmi. Oaivil lea ovddidit mánáid fysalaš- ja psyhkalaš dearvvašvuođa beliid, loaktima, eallinmovtta, eallinhálddašeami ja iešárvvu. Ulbmil lea maid ovddidit ovttasdoaibmama, oktavuođa, olmmáivuođa ja maid dovdagoahtit iežaset ja earáid dovdduid. Dasa gullá maid doarjut mánáid hálddašit hástalusaid, mo čoavdit hástalusaid ja ásahit buriid vieruid vuoiŋŋasteapmái, oađđimii, borramii ja fysalaš doaibmamii. WHO (2003) maid fátmmasta dáid doahpagiid ja čilge eallinhálddašeami rievdadusaid birrasiin ja hábmet buori psykososiála birrasa, nu mo dás lea ovdalaš čilgejuvvon eallinhálddašeami birra.

Álgoálbmot

Sámi mánáidgárddit Norggas leat jámma lassánan, ja 2019:s ledje 65 iešguđetlágan sámi ossodaga dahje sámi mánáidgárddi olles Norggas. Sámi mánáidgárddit galget ovddidit ja nanosmahttit mánáid sámi identitehta ja viidáset fievrridit sámi árvvuid, sámi kultuvrra ja árbevirolašmáhtu (Máhttodepartemeantta 2017). Sámi mánát leat unnitlohkun, ja sis lea gullevašvuohta álgoálbmogiidda ja kollektiivvalaš servvodahkii. Sámi mánáin lea gullevašvuohta máŋggagielalašvuhtii ja máŋggakultuvrralaš kontekstii, ja sámi mánát maid sáhttet leat seammaláganat dahje earáláganat go ii-sápmelaš mánát.

Čanus vásáhus

Doaba čanus vásáhus(OAS) boahtá Antonovsky teoriijas. Antonovsky fátmmasta min dearvvašvuođa čanus vásáhussii ja leago min beaivválašdilli áddehahtti, sáhttágo dan gieđahallat ja leago das ulbmil. Čujuha unnimus njealji fáktorii mat fertejit leat sadjosis vai olbmot ovdánit nana čanus vásáhusaiguin: doaimmat mas leat ulbmilat, eksisteansa reflekšuvdna, oktavuohta siskkildas dovdduide ja sosiálalaš relašuvnnat (Lindström & Eriksson, 2015).

Nannet sámi mánáid eallinhálddašeapmái

Guovdilis fáktor eallinhálddašeami ovddideamis sámi mánáide, lea mo mánáidgárdi ovddida sámegiela ja kultuvrra mánáide, mii dagaha ahte mánát vásihit čanastaga gaskal mánáidgárddi pedagogihkalaš doaimmain ja ruovttu bajásgeassima vugiin. Dan dihtii lea dehálaš ahte mánáidgárddis leat bargit geat dovdet sámegiela ja kultuvrra. Kollektiivvalaš kultuvrras, nu mo sámi kultuvrras, oassálastet eanet rávisolbmot máná ovdáneapmái (Nergård 2011; Jávo 2010, s.67). Mánáid hálddašeami nannen, nanusmahttá mánáid sajáidaga servodahkkii. Mánáidgárdde doarjjan sáhttá leat mánáid lagamužžat. Stuorra bearrašat, sohka ja ristvánhemat huksejit máná sosiála fierpmádaga ja sáhttet addit psykososiála doarjaga. Sáhttáge jurddášit ahte mánáidgárddi – ruovttu- ovttasbargu sámi bearrašiiguin berre viiddiduvvot nu ahte ovttasbarggus leat mielde fuolkkit ja siiddat, nanusmahttin dihte máná eallinhálddašeami ja čanus vásáhusaid (OAS).

Sámi luondduipmárdus

Bargat čanus vásáhusaiguin mielddisbuktá maiddái árvvusatnit guovddáš árvvuid sámi luondduipmárdusas ja árbevirolaš ealáhusain mánáidgárddiin, geavahit gávcci jagiáiggi –jahkejuvlla dahje oasálastit boazodollui. Árvvut sámi kultuvrras váikkuhit dasa mii ovddida sámi mánáid eallinhálddašeami. Sámi kultuvrras maid dávjá vurdojuvvo mánáin eambbo iešstivrejumi go norgga kultuvrras. Sámi mánáin sáhttet leat unnit njuolggadusat ja leat eambbo kultuvrralaš eahpenjulges bearráigeahččanvuogit (numo balddáhallat juoga mainna mii ii gávdno). Vurdojuvvo ahte sámi mánát leat iešráđálaččat, ja ieš stivrejit borranáiggiid, nohkkanáiggi ja eará beaivválaš áššiid (Stoor, 2016; Jávo, 2010). Dákkár jurddášeapmi sáhttá šaddat vuostálaga dáro pedagogain, ja sin jáhkku lea beaivválaš rutiinnain nannet mánáid eallinhálddašeami. Go galgá nannet máná čanus vásáhusaide go jurddaša čanastaga gaskal ruovttu ja mánáidgárddi, lea dehálaš digaštallat álggos rutiinnaid birra váhnemiiguin vai oačču siskkáldas gova mo sii doibmet ruovttus. Lea dárbbašlaš ahte mánáidgárdi addá heivehanmuni mii lea oktiiheivehuvvon sámi árbevieruin ja lea oktiiheivehuvvon mánáidgárddi servodagain.

Fire faktorer som fremmer barns livsmestring

Eallinhálddašeapmi ii leat máná ovddasvástádus

Sáhttá leat hástalus gáržžidit eallinmáhtu eaŋkil fáktoriidda máid mánná galgá máhttit vai lea dearvvašlaš ovdáneapmi ja šaddat čeahpes servvodatláhttu, daningo dat gáržžida mánáidgárdeárvvuid máŋggadáfotvuođa ja valljivuođa (Bjærke, mfl. 2019). Historjjálaččat lea oahppoásahusat sámi mánáide báidnojuvvon norgga kultuvrrain (gohčoduvvon koloniseren). Hábmet mánáidgárddi sámi kultuvrra vuođul, addá vejolašvuođa fállat sámi mánáide mánáidgárddi mii lea heivehuvvon sin kulturduogážii mii lea ruovttus ja lagasbirrasis. Ii leat sámi mánáid ovddasvástádus hálddašit psykososiála hástalusaid, vaikko ožžot pedagogalaš fálaldaga mii ii govvit sin kultuvrra ja giela.

Profešuvdnarolla lea guovddážis

Sámi mánáidgárddit dárbbašit bargiid geain lea máhttu ja diehtu sámi kultuvrras, árbevieruin ja ealáhusain. Nuorat bargiin lea dávjá unnit kultuvrralaš máhttu, nu mo duojis, sámi biebmoárbevierus ja máinnastanárbevierus go vuorraset bargiin (Sámediggi 2013). Mánáidgárddebargiid profešuvdnarolla lea reflekteret iežaset identitehta, giela, kultuvrra ja árbevieruid ja oaidnit iežaset oassin sámi oahpahanásahusas. Bargat mánáidgárddis gáibida maid kritihkalaš reflekšuvdna, go válljet didákttalaš sisdoalu ja sosiála praksisa. Jus mánáidgárddis dego sámi ásahus eai leat vuordámušat sámi bargiid bargorollii, šaddá sámi identitehtii individuálalaš oaidnu, ja ii leat institušuvnnalaš ovddasvástádus (Storjord 2008, s. 211).

Geaidnu viidáset

KEiiNO-Fred ble barnehagelærer takket være en mannlig ansatt som inspirerte ham da han selv var barn

Dan maid letne digaštallan dássážii čuohcá máná psykososiála beaivválaš doaibmamii. Sáhtte áddet eallinhálddašeami dego eastadit dilálašvuođa mii čuohcá máná hearkivuhtii ja šaddá noađđin (Drugli & Lekdahl 2018). Barggadettiin nanusmahttit sámi birrasiid máná birrasis, sáhttit mii botket ovdalašáigge assimilašuvdna – ja koloniserenhistorjá. Sápmelaččaid identitehta álgoálbmogin, fátmmasta solidáralaččat ii ge dušše guhtet guoibmádet, muhto maiddái ekovuogádagain (Nystad mfl. 2014, s. 653). Lea buorre vuolggasadji go sámi mánáidgárddit barget eallinhálddašemiin. Lea hástalus gávdnat vuogi mo ovdánahttit sámi mánáidgárddiid vai vuhtiiváldet ja ovddidit sámi kultuvrra, ja seammás dihtomielalaččat vuhtiiváldet guovllu variašuvnnaid sámi ássanguovlluin urbána ja sámi giliiguin miehtá riikka. Sámi kultuvra ii leat ovttageardan, ja bajásgeassimis ja pedagogihkas leat variašuvnnat norgga ja sámi kultuvrras. Sámi mánáidgárddit leat iešguđetláganat. Muhtin sajiin lea sámi álgoálbmogat unnit logus, eará sajiin eanet logus (Sis-Finnmárkus). Olles sámi perspektiivvas orrot sápmelaččat olles Davvikalohtas ja maid Ruoššas (Sápmi) ja sápmelaččain leat máŋga giela (Sámediggi 2013). Nanusmahttit sámi kultuvrra ja giela olahan dihtii eallinhálddašeami, ii sáhte dahkkot seamma láhkai olles sámis. Okta doaibmabidju gáhtet sámi giela ja kultuvrra, sáhttá leat addit sámi mánáide saji sámi mánáidgárddiide, dat lea juoga maid buot sámi mánát eai oaččo otnábeaivve.

Her er de nye reglene for å sikre barn et godt barnehagemiljø

Note: (dát galgá bidjot vuosttas siidui): Artihkal lea oaniduvvon ja ođasmahtton veršuvdna dán artihkalis: Bjerklund, M. & Åmot, I. (2020). Livsmestring i den samiske barnehagen. Nordisk tidsskrift for Pedagogikk og Kritikk. Nr. 7.

Girjjálašvuohta

Antonovsky, A. (2012). Helsens Mysterium. Den salutogene modellen. Oslo: Gyldendal Akademisk.

Bjærke, L.O, Huth, Y. & Aandstad, I. (2019). Å lære barna livsmestring i barnehagen er ikke så enkelt som det kan se ut som. Utdanningsnytt.no https://www.utdanningsnytt.no/fagartikkel/a-laere-barna-livsmestring-i-barnehagen-er-ikke-sa-enkelt-som-det-kan-se-ut-som/111714

Drugli, M.B. & Lekhal, R., (2018). Livsmestring og psykisk helse. Oslo: Cappelen Damm Akademisk

Jàvo, C., (2010). Kulturens betydning for oppdragelse og atferdsproblemer. Transkulturell forståelse. Veiledning og behandling. Oslo: Universitetsforlaget

Kunnskapsdepartementet (2017). Rammeplan for barnehagen. Forskrift om rammeplan for barnehagens innhold og oppgaver. Utdanningsdirektoratet.

Lindström, B., & Eriksson, M. (2015). Haikerens guide til salutogonse. Helsefremmende arbeid i et salutogent perspektiv. Oslo: Gyldendal Akademisk

Nergård, V. (2011). Fler-foreldre-systemet i samisk barneoppdragelse, Norsk Pedagogisk Tidsskrift 1, 2011, Årgang 95, side 30–4. https://www.idunn.no/file/pdf/46618143/art04.pdf

Nystad, K. (2016). Sami Adolescents Pathways to Adulthood. Phd-avhandling: Universitetet i Oslo.

Sametinget (2013). Sametingsmelding om samisk barnehagetilbud.

Stoor, P. (2016) Kunskapssammanställning om samers psykosociala ohälsa. Sametinget 2016-06-20.

WHO (2003). Skills for health. Information series of school health, document 9. Atlanta, Georgia, USA. https://www.unicef.org/lifeskills/files/SkillsForHealth230503.pdf

[1] Disney filmmas Jikŋon 2 čájehuvvojit sihke sápmelaččat, goađit, boazoealu ja norgga luondu. Jikŋon-buvttadeaddji Peter del Vecho lea ovttasbargan sámedikkiiguin Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja son lea mátkkoštan sápmái oaččundihtii veahkki stuorra filmmain. Jikŋon 2 lea maid dubbejuvvon sámegillii, ja muhtun sápmálaččaide lea dat leamaš ilolaš ja mearkkašahtti dáhpáhus (Versstad, 2019).