Guovdageaidnu: 

Ole Einar Hætta doabastuvvui sadjásažžan go gearggai militearabálvalusas:

– Inspektevra logai ahte ferten álgit oahpaheaddjeskuvlii. Ja nu mun de dahken, muitala son.

Su bargoeallin álggii sadjásašoahpaheaddjin Guovdageainnu skuvllas. Doppe lea son ain.

– Dál mu fágat leat matematihkka ja luonddufága, muhto lean maid oahpahan sámegielas ja servodatfágas, muitala Ole Einar.

30 jagi - 30 muitalusa

Verdens lærerdag lea FN-beaivi mii čuojahuvvo golggotmánu 5. beaivvi juohke jahki. 

Dán jagi beaivi lea 30 jagi boaris! Dan geažil mii leat deaivvan 30 oahpaheaddji, máilmmis. 

Eanet čohkkehuvvot stuorra hástalusaid: unni bálkkašupmi, vejolašvuođa, censura ja resurssafáhkal. Muhto sin muitalusat muitalit maid oahpahuslidjis, ávvoseamis ja doaivu.

Buori lohkovásihus!

Skuvla lea 1.-10.-skuvla gos lea birrasiid 350 oahppi. Oahpahusgiellan lea davvisámegiella. Dan hárrái leat hástalusat.

– Mis leat oahpponeavvut sámegieldiimmuide, muhto eará fágaide fertet dávjá ieža ráhkadit, lohká Ole Einar.

– Go ođđa oahppoplánat bohte, de leat mii ferten ieža ráhkadit olu sámegiel oahpponeavvuid mat heivejit lohkanmearrái ja sámi dilálašvuođaide. Dakko leat sámi oahpponeavvut sakka bázahallan.

Ođđa láhka ii buoridan dili

Oahpahuslágas daddjo ahte buot oahpponeavvut galget gávdnot sihke girjedárogillii ja ođđadárogillii.

Go láhka ođasmahttojuvvui diibmá, de barge oallugat, earret eará Oahppolihttu Nordlánda, dan ovdii ahte sámi oahpponeavvut maid galget lága bokte sihkkarastojuvvot. 

Cealkámušas deattuhii dát fylkkasearvi ahte leat nu unnán sámi oahpponeavvoráhkadeaddjit, ja unnán ohppiid geažil dinejit oahpponeavvoráhkadeaddjit unnán sámegiel oahpponeavvuid vuovdimis. Dávjá leat oahpaheaddjit geat oasseáiggis ráhkadit ja ovdánahttet oahpponeavvuid. Dat fas sáhttá dagahit sámi oahpaheddjiid rekrutterema ovdii, jus dilli ii njulgejuvvo.

Muhto ii mihkkege dáhpáhuvvan

Danne Sámediggeráđđi ii dorjon ođđa lága.

– Lea váttis ipmirdit manne ráđđehus ii doarvái nanne sámi mánáid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, go mii diehtit mii lea duogážin dasa go nu olu sámit eai máhte sámegiela odne, dajai sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen. 

Ole Einar Hætta čujuha ahte oahpponeavvováili addá sámi oahpaheddjiide mihá unnit válljenvejolašvuođa.

– Dáčča skuvllain sáhttet oahpaheaddjit válljet guđe oahpponeavvodahkosa sii háliidit. Mii fertet duhtat dasa mii lea jorgaluvvon sámegillii – jus dat ge livččii dahkkon.

Golmmagielagat

Son váccii ieš skuvlla Guovdageainnus. Sis ledje sámegielat oahpaheaddjit ja šadde bajás guovttegielagin.

– Dalle ledje eanet mánát geat máhtte dušše sámegiela go álge skuvlii. Dál leat sii dávjá golmmagielagat, sámegielagat, dárogielagat ja eŋgelasgielagat. Go mun ledjen skuvlavázzi, de mii sámegielat oahppit álggiimet oahppat eŋgelasgiela bajit skuvlaceahkis go dáčča skuvllain.

Son oaččui sámegiel oahppogirjjiid skuvllas, muhto lea eará oktavuođain vásihan ahte livččii dárbbašan sámegillii jorgaluvvon girjjiid.

– Go galgen oahppat biilavuodjinteoriija, de fertejin dan oahppat dárogillii. Ollu cealkagat ledje nu ovttaláganat, ja mun rahčen oahppat buot, lohká Ole Einar.

Son oaivvilda ahte son oinnii bajásšattadettiin eambbo sámegiela go maid otná mánát oidnet.

– Sámegiela oassi leat odne mihá unnit danne go dál mii leat nu olu neahtas, ja dan geažil lea diet rievdan.

– Olu lea buorránan

MUHTO olu lea maid buorránan dan rájes go son álggii oahpaheaddjin 1988:s.

– Oahpahusdirektoráhtta lea ásahan plánenreaidduid sámegillii. Dat lea stuora ovdáneapmi. Ođđa oahppoplánain lea maid heivehanmunni máŋgga fágas, muitala Ole Einar.

– Min luonddufágaplánas daddjo ahte oahppit galget oahppat movt birget ja ceavzit luonddus. Dáidda- ja duodjeplánas lea sámi duodji mielde, ja borramuš- ja dearvvašvuođafága plánat leat heivehuvvon báikkálaš diliide.

Muhto sáhttá dáhpáhuvvat ahte neavvut leat jorgaluvvon nu hejot ahte čuožžilit boasttuipmárdusat.

– Našuvnnalaš geahččalemiin matematihkas leat mii vásihan ahte teaksta lea jorgaluvvon dainna lágiin ahte šaddá boastut. Jus oahppi vástida dasa mii jerrojuvvo bihtás, de ii doala fasihtta deaivása. De gal livččii soaitán buoret atnit dárogiel teavstta, muhto nu ii galggaše leat. Muhtomin láven duskkástuvvat dainna go jorgaleapmi ja heiveheapmi sámi diliide ii vuoruhuvvo buorebut.

Árvvus atnit sámivuođa

Dan 25 jagis go lea oahpaheaddjin bargan, lea son váldán joatkkaoahpu matematihkas ja luonddufágas Álttás ja Romssas. Sámi oahpaheaddjin lea son árvvolaš. Oahpahuvvojit unnán sámi oahpaheaddjit ja skuvllain lea divdna dárbu sin gelbbolašvuhtii.

– Sámi servodagas lea stuora dárbu oahppan olbmuide. Mun lean ožžon fálaldaga máŋgga eará sajis. Lean earret eará oahpahan veahá allaskuvllas ja doppe livččii maid fálaldat munnje. Muhto mun háliidan bargat skuvllas, lohká Ole Einar.

51-jahkásaš liiko dasa ahte beaivvit eai leat ovttaláganat ja oaivvilda ahte oahpaheaddjebargu bisuha su nuorran. Son ii ábut nallát vai nagoda nuoraid máilmmis dádjadit.

 Loahpas lea sus hui deaŧalaš muittuhus:

– Sámi oahpaheddjiin lea erenoamáš ovddasvástádus fuolahit sámivuođa ja doalahit giela ja kultuvrra ealasin. Mun lean rámis dainna go lean sápmelaš, lohká Ole Einar Hætta.

DEBATT 

Hva kan vi lære av de tre nyutdannede sørsamiske lærerne?

Flere elever velger samisk som andrespråk